Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017 - AJAKAVA & INFO

Helena-Reet: Iisraeli reisile – üldinfo Iisreali paremaks mõistmiseks + REISIFOTOD!

Helena-Reet: Iisraeli reisile – üldinfo Iisreali paremaks mõistmiseks + REISIFOTOD!

NordenBladet – Iisrael on väike juudiriik Vahemere ääres, väikese aknaga ka Punasele merele. Iisraeli naabriteks on Egiptus ja Gaza sektor edelas, Jordaania ja Läänekallas idas ja Süüria ja Liibanon põhjas. Iisrael on tihedalt linnastunud ja majanduslikult arenenud ühiskond ja seepärast on reisijale kõige mugavam jaotada teda linnade kaupa, mille järgi jagunevad ka piirkonnad ja teised kohad. Iisraeli paremaks mõistmiseks on toon teieni pisikese kokkuvõtte Germalo reisikorraldajate koostatud infolehest.

Iisraeli riigi üldinfo
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Pealinn: Jeruusalemm
Raha: Uus Iisraeli Seekel, NIS on lühend, ILS on rahvusvaheline
Aeg: UTC + 2 tundi, Eestiga sama.
Suvaeg/talveaeg: 1 tund, algab viimasel reedel märtsis, lõppeb laupäeval Rosh Hashana ja Yom Kippuri pühade vahel
Keel: heebrea (ametlik)
Rahvastik: 6 426 679 (sh u 187 000 iiraellast Läänekaldal ja u 20 000 Iisraeli vallutatud Golani kõrgendikul ja kuni 177 000 Ida Jeruusalemmas, 2007 juuli.)
Elekter: Elektripinge on 220V ja 50 Hz.
Pindala: 20 770 km2
Kõrgeim punkt: Har Meron 1208m
Madalaim punkt: Surnumeri – 408m

Ajalugu
II MS järel viisid britid oma väed Palestiinast välja ning ÜRO jagas piirkonna araabia ja juudi osadeks, mida araablased omaks ei võtnud. Iisraeli araablastest naabrid vallutasid alasid lootuses taastada piire, mis olid Ottomani impeeriumil. Iisraellased lõid araablasi mitmetes sõdades lõpetamata pingeid kahe poole vahel. 25.aprillil 1982 vastavalt 1979a Iisraeli-Egiptuse rahuleppele tõmbusid Iisraeli väed Siinailt tagasi. Territoriaalsed vaidlused Jordaaniaga lahendati 26.oktoobril 1994 Iisraeli-Jordaania Rahuleppega. Lisaks sellele, 25. mail 2000a , tõmbusid Iisraeli väed tagasi ka Lõuna Liibanonist, mida nad olid okupeeriunud 1982a alates. Oktoobris 1991 leidis aset konverents Madriidis Iisraeli, Läänekalda Palestiina ja Süüria esindajate vahel, et leida lõplikku lahendust.

Majandus Iisraelis
Iisrael on tehnoloogiliselt arenenud turumajandus, milles on valitsusel suur osa. Majandus sõltub toornafta, teravilja, toormaterjalide ja sõjavarustuse impordist. Vaatamata piiratud looduslikele ressurssidele, on Iisrael viimase 20 aasta jooksul intensiivselt arendanud oma põllumajanduslikku ja tööstuslikku sektorit. Iisrael on suuresti naturaalmajanduslik toidukaupade tootmises, välja arvatud teravili. Lihvitud teemandid, kõrgtehnoloogiline varustus, kemikaalid ja keemiakaubad, masinad ja transpordi varustus, kumm, plastmass ja tekstiil on olulisemad ekspordi artiklid. Umbes pool valitsuse välisvõlast kuulub USAle, kellelt tuleb ka peamine majanduslik ja sõjaväeline abi. Juudi immigrantide sissevool endisest NL-st 1989-99 sattus kokku uute turgude avanemisega Külma Sõja lõpul ning see andis Iisraeli majandusele suure taganttõuke – majandus kasvas 1990ndate aastate alguses kiiresti. Hiljem see kasv peatus ning praeguse seisuga Iisareli – Palestiina konflikt, järjepidev langus kõrgtehnoloogia ja turismi vallas ning ka rahanduslik rangus võitleb kasvava inflatsiooniga.









Inimesed Iisraelis
Heebrea Piibel ja ka Vana Testament nimetab iisraellasteks inimesi, kes põlvnesid Jaakobist. Tema sugu nimetati ka Iisraeliks. Kõige lihtsam jagunemine iisraeli ühiskonnas on juutide ja mitte juutide – iisraeli araablaste vahel. Juute on u 90% Iisraeli aladel ning 15-40% hetkel Iisraeli poolt kontrollitud aladel. Usu seisukohalt rääkides on 77% juudid, 16% moslemid, 4% kristlased ja 2% druuzid (islami kõrvalharu). Teoorias on kõik usud võrdsed, kuid praktikas on araablastele palju piirangud, nii seaduslikke kui ka de facto (raskused saada ehituslube, raskendatud turvalisuse ja reisitingimused). Jagunemist on ka juudikogukonnas. Kõigepealt erinevused nende juutide vahel, kes elasid Euroopas ligi 2000 aastat ja keda peetakse rikkamaks ning paremaid poliitilise sidemeid omavaks ja nende juutide vahel, kes immigreerusid Kesk-Aasiast Põhja Aafrikasse. Viimastel aastatel on nende gruppide erinevused aga vähenenud. Kui need pinged on vähenenud, siis kasvanud on aga pinged ilmalike ja õigeusklike juutide vahel. Rahvastikust on ainult 15%, kes peavad end rangelt õigeusklikuks, kuid omavad palju võimu tänu Iisraeli poliitikale, 50% peavad end mõõdukalt õigeusklikuks, ning 45% peavad end ilmalikeks, kuigi peavad kinni mõnedest traditsioonidest. Kuigi ilmalikke juute on üle terve Iisraeli, siis õigeusklikke on rohkem Jeruusalemmas, Bnei Brakis ja Ashdodis.









Iisraeli kultuur
Iisraellased võrdlevad endid tihtipeale teravalehelise puuviljaga, mis on karm ja terav väljastpoolt, kuid magus seest. Iisraellased on otsekohesed viisil, mis võib maailmas tunduda järsk, isegi ebaviisakas. Otsekohesus ja ausus on tihtipeale hinnatud rohkem kui viisakus ja headuse väljanäitamine. Otsesed isiklikud küsimused on tavalised ning nende peale ei peaks solvuma. Info, mida nad teie kohta sedasi koguvad, on mõeldud teie paremaks tundmiseks, mitte teile lõksude seadmiseks. Iisraellased on harjunud võitlema oma õiguse eest eksisteerida ning jääma endale kindlaks ka enda pere, usu, sõjaväe ja teiste iisraellaste ees. Valjud ja ülesköetud vaidlused on ühiskonna poolt heaks kiidetud ning neid ei peaks võtma vaenulikkuse märgina. Iisraellased on hoolikad, et mitte jätta muljet kui friar – kaotaja, või nõrk – see on siis keegi, kes maksab liiga palju, seisab järjekorras vaikselt, kui teised mööda trügivad ja kes laseb end ära kasutatada, selle asemel, et enda eest seista.  Aga iisraellased on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Kui nendega sõbraks saada, siis nad hoolitsevad oma külalise eest.

Pühad
Ametlikud pühad Iisraelis järgivad juudi kalendrit ja muutuvad aastast aastasse, kuigi langevad enam vähem samasse perioodi. Erinevad tegevused peatuvad erinevatel pühadel – näiteks ühistransport ei toimi väga paljudel pühadel. Juudi traditsiooni kohaselt algab uus päev kolme tähega taevas, mis tähendab, et juudi pühad algavad peale lõunal, enne ametlikku kuupäeva.





Iisraelis kasutatav keel
Iisraelis on ametlikud keeled Heebrea ja araabia keeled. Heebrea keel on rohkem levinud, kuid suur hulk elanikkonnast on Iisraeli araablased, kes räägivad araabia keeles. Tavaliselt on Iisraelis inglise keelega väga lihtne hakkama saada, kuna see on koolis kohustuslik. Kõigil tänavasiltidel ja teemärkidel on peale heebrea ja araabia keele ka ingliskeelsed nimetused. Massiline immigratsioon NList 1990ndatel tõi kaasa suure venekeelse kogukanna, teised keeled, mis Iisraeli elanikkonda mõjutavad on prantsuse, saksa ja poola keel. Mõned vanemad ja väga õigeusklikud elanikud räägivad jidišit, germaani juudi keelt.

Iisraeli valuuta ja rahaga seotud küsimused
Iisraeli raha on seekel, õige nimetus oleks Uus Iisraeli seekel, heebrea keeles shekel chadas või lühidalt shash. Seekel jaguneb 100 agorotiks. Tavaline sümbol seekli kohta on NIS, ILS või ₪. Agorotte on väärtusega 10 ja 50. Seekleid on müntidena 1,2,5, ja 10 ning paberrahana 20, 50, 100 ja 200 seeklised.  ATMe on palju suurtes linnades ning vajadusel saab sealt raha kerge vaevaga kätte. US dollareid võetakse vastu mõnedes turisti kohtades, näiteks Jeruusalemmas.

Tööpäevad
Tööpäevad Iisraelis on pühapäevast reedeni, lubades sabbati järgimist reedesest päikseloojangust kuni laupäeva päikseloojanguni. Reedel sulgevad mitmed poed kella 14:30 ja 15:00 vahepeal, lubades kojuminekuks rahulikku aega. Paljud poed, eriti just supermarketid, avavad uksed juba laupäeva õhtul, kella 19.00 talvel ning 20:30 paiku suvel. Sama teevad ka poed turisti piirkondades. Araabia linnades on poed reeglina avatud 7 päeva nädalas. Tavalistel päevadel on poed ja kauplused suurtel kaubatänavatel avatud 9:30 – 21:00. Pangad, postkontorid ja mõned üksikud poed hoiavad kinni traditsioonilisematest aegadest ja on avatud 8:30 – 19:00, lõunapausidega 13:00 – 16:00 vahel.  Turud on tavaliselt avatud varahommikutel.

Kauplemine Iisraelis
Kauplemine on tavaline kaasaegses Iisraelis. Suurtes kauplustes ja supermarketites on see kindlasti raskem, kuid tasub proovida. Tavaliselt on lihtsam tingida, kui osta rohkem kui üks ese. Turgudel ja bazaaridel on kauplemine täiesti tavaline ning turistlikes paikades, nagu näiteks Jeruusalemma vanalinnas võib kaubeldes hinda alla saada kuni 25%.








Iisraeli suveniirid
Iisraeli vein, kosher-tooted, T-särgid ja teemandid. Ja loomulikult on Iisraeli üks parimaid kohti, kus osta juudi ja kristlusega seotud nipsesemeid. Kuigi antiikesemete ostmine valitsuse loal kauplevatelt müüjatelt on lubatud, on nende eksport illegaalne.


Iisraeli rahvusköök
Iisraeli köök on sama mitmekesine kui tema rahvus. Söök on siin tavaliselt väga kõrgel tasemel ja immigrandid üle terve maailma on kohale toonud kõikvõimalikke variantsioone. Jootraha oodatakse tavaliset restoranides u 10% (15% kui teenindus tundub väga hea). Mõned söögikohad lisavad arvele teenustasu, kuid sellisel juhul on see selgelt märgitud nii heebrea kui ka inglise keeles. Falafel on ametlikult rahvustoit. Viimastel aastatel on ta küll kaotanud populaarsust, kuid on siiski üsna üldlevinud. Need on väiksed praetud pallid, kikerherne püreest, mida tavaliselt pakutakse pita leiva sees friikartulite ja salatiga. Tavaliselt saab lisada sinna omal valikul veel salateid. See on tavaliselt odavaim saadav lõuna, hinnad 10 – 15 NIS.  Teine populaarne valik on shawarma. Lõigutud kalkuniliha, mida serveeritakse samuti pitas või selle suuremas vennas lafa’s, koos friikartulite ja salatiga.  Pita sisse võib panna veel palju erinevaid asju, näiteks Me’orav Yerushalmi (Jeruusalemma mix), mis sisaldab mitut erisorti liha või shnitslit, taignas praetud kanarinda. Taldrikule lisatakse tavaliselt veel humus – kikerherneste, seesamiseemnete, sibula, sidruni ja oliiviõliga valmistatud kreem, mida süüakse käega, kasutades abivahendiks pitat.  Tänaval kogub kuulsust veel üks Iraagi päritolu söök – sabich – pita leib, mille sisse on pandud kõvaks keedetud muna, friteeritud baklazaan, humus ja salat.

Kosher söök
Heebrea keelne sõna Kasher, tähendab seaduslikku või seadust ning see sõna ei käi ainult söögi kohta. Kui seda seostatakse söögiga, siis tähistab ta kõike sööki, mida usk lubab süüa. Need seadused on üsna keerulised, kuid lühidalt keelab see teatud produktid, nagu sealiha ja koorikloomad ja lubab mõningaid teisi ainult teatud piirangutega, millest olulisim on, et liha ja piimatooteid ei tohi koos küpsetada või sama söögiga süüa, mis keelab kõik sellised lääne söögid nagu pizza ja juustuburger. Lisaks on tule süütamine sabbati ajal keelatud, nii et sel ajal võib süüa ainult külma sööki. Kuid kuna Iisrael on suurelt osalt juba ka ilmalik, leiab sealt ka palju mitte-kosher restorane. Igat sööki võib nimetada kosheriks, kui ta vastab sellele, kuid iga söök, mis on „juudi söök” ei ole veel tingimata kosher. Näiteks kreplach, cholent, kugel, latke ja kishka on traditsioonilised juudi toidud, kuid kui nad pole valmistatud kasheri järgi, ei ole nad kosher söök. Toora järgi on kosher näiteks sõrgadega rohtu mäluvad imetajad. Hirved, lambad ja kitsed, samas kui siga ja jänes ei ole kosher. Loomi võib tappa ainult rangete reeglite järgi. Kosher köögis ei tohi omavahel kokku sattuda eri toitude potid ja pannid, neid ei tohi ka koos pesta jne. Enamus Iisraeli hotelle on Kosher, seega hommikusöök on piimatooted ja lõunaks või õhtuks ei saa piima kohvi sisse, kuigi asendusena pakutakse sojapiima. Enamus suured supermarketid müüvad ainult kosher kaupa, kuid tekkima on hakanud ka järjest rohkem mitte-kosher poode just tänu suurele hulgale ilmalikele juutidele, kes on tulnud endisest NL-st. Kõige vähem on kosher restorane Tel Avivis, teisest küljest Jeruusalemmas on nad palju tavalisemad. Kosher restorane on kas liha või piimatoote restorane, viimased on suurepärased taimetoitlastele. Üks huvitav atraktsioon paljude jaoks on kosher McDonaldsi restoranid (tähele peab siiski panema, et mitte kõik neist ei ole kosherid). Enamus Burger-Kingi söögikohti on kosher, samuti Pizza Hutid, mistõttu ei paku nad pizzasid lihaga, samas kui Domino kett ei ole kosher ja pakub samasuguseid pizzasid nagu läänes.




Iisraeli rahvustoit
Juudid, kes on rännanud Iisraelisse paljudest eri kohtadest maailmas, on endaga kaasa toonud ka erinevad söögi traditsioonid. Enamust neist pakutakse erirestoranides. Valikus on: Ashkenazi (Ida-Eurooopa juudi), Bulgaaria, Türgi, Põhja-Aafrika, Iraagi, Iraani jt. Samuti on võimalik nautida araabia kööki, piirkondades, kus elavad araablased. Üks söök on aga tuntud peaaegu terves juudi diasporaas. Seda tuntakse Euroopas kui Cholenti ja Lähis-Idas ja Põhja –Aafrikas kui Chaminit. See on teatud sorti hautis, mis on haudunud mitmeid tunde väikse tule peal, traditsiooniliselt on see sabbati roog, saanud alguse tule süütamise ka söögitegemise keelust sabbati ajal. Täpsed koostisosad on piirkonniti erinevad, kuid tavaliselt sisaldab see looma – või kanaliha, kaunu (kikerherneid või ubasid) ja/või riisi, mune ja juurvilju – kartuleid, sibulaid ja porgandeid. Chamini serveeritakse mõnedes restoranides laupäeviti.

Iisraelis hinnatakse head kohvi ja kohvikultuur on levinud läbi terve maa. Kuigi Starbucks ei ole siin väga levinud, on siin palju väga populaarseid kohalikke kohvikukette. Paljudele iisraellastele meeldib aega veeta juues hafuchit (cafe latte) ja jutustada sõpradega. Samas saab ka kerget einet – võileibu ja salatit. Iisraeli suurim kohvikett on Aroma. Seal saab kolmes suuruses võileibu ja võib valida erinevate leivasortide vahel. Arcaffe on veidi kallim, kuid nende kohvi on parem. Veel on olemas Elite Coffe, cafe cafe, Coffee Bean & Tea Leaf ja kosher Cafe Hillel. Paljud iisraellased joovad meelsasti botzi, mis on eriti peenelt jahvatatud kohvi, mis segatakse tassi ja lastakse settida.

Krembo (hübriid sõnadest krem ja bo, vastavalt „kreem” ja „sees”) on Iisraelis kõige rohkem levinud shokolaadi snäkk. See koosneb ümmargusest küpsisest, mille peal on kreem, kaetud shokolaadi koorega. Need pakitakse fooliumisse ja on väga õrnad, suvel kuuma ilmaga neid ei valmistata. Iisraelis on seda söödud nüüd kaks põlvkonda ning levinud on vaidlus, kuidas seda õigesti süüa – kas süüa enne küpsis, hoides kinni pealsest või vastupidi, süüa kõik korraga või enne pealne, alus ja kõige lõpuks kreem.




Iisraeli joogid
Iisraelis on kolme sorti õlut: Goldstar – Müncheni-stiilis tume pruul. Seda saab 0.5 ja 0.3 liitristes pudelites ehk KHE-tsi ja sh-LISH (pool ja kolmandik). Maccabee – pilsner, heledam ja pehmem kui Goldstar, nii pudelis kui ka purgis. Nesher – linnaseõlu, pudelis. Saadaval on ka Palestiina õlu – Taybeh. Lisaks on saadaval ka palju välismaiseid marke, nende seas Heineken, Carlsberg, Tuborg. Likööridest on kõige tuntub Arak. See on selge, aniisimaitseline, mida serveeritakse tavaliselt 0.3l klaasis, segatud vee ja jääga. Juuakse ka koos greibimahlaga. Hoida tuleks seda jääkülmas.
Iisraelis on ka palju kohalikke suuri ja väikseid veiniaedu, paljud neist väga kõrge kvaliteediga.  Karastusjookidest on saadaval enamus läänes levinud soodasid ja palju nende kohalikke „õdesid-vendi”, mis ei erine väga maitselt.  Kohalike jookide hulka kuulub:  Tropit – odav puuviljamaitseline – tavaliselt greibi – jook. Seda müüakse pakendatult koos kõrrega. Kookose piim –pakutakse erinevaid marke  ja Prigat – puuvilja mahl.

Fotod: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 



Advertisements: vacationhunter online anigif nordenbladet
Copyright © NordenBladet 2008-2017 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian language.
Nordic News Service


blog.tr.ee

socialbakers