NordenBladet — Õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleks iga probleemse noorega tegeleda individuaalselt selgitades välja kuriteo toimepanemise põhjused ja reageerida sellele siis vastavalt. „Karm karistus ei pruugi anda soovitud tulemust. 30-päevane arest võib mõjuda noorele pigem negatiivselt ja sellepärast tulekski eelistada kasvatuslikke mõjutusvahendeid.“

 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) (453 SE) vähendab aresti maksimumkestust alaealise puhul 30. päevalt kümnele. Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.

Järgmise aasta alguses kaovad Eestis alaealiste komisjonid ja nende rolli võtavad üle menetlejad, kellele antakse õigus alaealiste õigusrikkumistele reageerida ja mõjutusvahendeid määrata. See võimaldab tagada igale teole kiirema reageerimise.

Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Samuti saab väärteo puhul kasutada lepitusmenetlust, kus laps võtab vastutuse, vabandab kannatanu ees ja heastab kahju.

Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu.

 

Allikas: Eesti Riigikogu