NordenBladet — Tartu ülikooli teadlased avaldasid teadusajakirjas PLOS Computational Biology teadustöö, mis pakub uut teavet tervisliku vananemise ja põletikuprotsesside kohta.

Keskmisest kõrgem põletikunäitaja veres võib viidata nii bakteriaalsele põletikule, mis vajab antibiootikumravi, kui ka viirusinfektsioonile, millega tuleb immuunsüsteemil ise võidelda.
„Põletikunäitaja” tähistab C-reaktiivse valgu (CRV) kontsentratsiooni veres. Tartu ülikooli teadlased avastasid, et sellised valgud võivad põletiku korral kaitsta inimeste vererakke.

Teadustööd juhtinud TÜ arvutiteaduse instituudi vanemteadur Hedi Peterson selgitas, et  pikaajaliselt kõrgenenud CRV tase võib viidata kroonilisele põletikule. Krooniline põletik on seotud mitmete krooniliste haiguste ja suremusega ning samal ajal peetakse madalat põletikunäitajat tervisliku vananemise ennustajaks.

Tervislik vananemine tähendab, et inimene elab rohkem aastaid tervena, tal puuduvad või avalduvad palju hiljem sagedased haigused nagu diabeet, südameveresoonkonna haigused, kasvajad ja dementsus. Samuti säilib tervisliku vananemise puhul kauem immuunsüsteemi võimekus adekvaatselt infektsioonidele reageerida.

Seega on põletikuregulatsiooni toimemehhanismide mõistmine pikaajalise ja tervisliku vananemise tagamiseks väga tähtis. Tartu ülikooli teadlased näitavad värskelt avaldatud teadustöös (http://journals.plos.org/ploscompbiol/article?id=10.1371/journal.pcbi.1005766) C-reaktiivse valgu funktsionaalset seost geenide avaldumisega.

Hedi Peterson: „Siiani ei olnud keegi geenide täpset rolli põletiku toimemehhanismides kindlaks määranud. Kõik varasemad uuringud on näidanud vaid geenide tähtsust kroonilise põletikuga seotud haiguste korral.”

Põletikuprotsesside geneetilise regulatsiooni uurimiseks ja kindlaksmääramiseks analüüsisid arvutiteaduse instituudi teadlased statistilisi meetodeid kasutades TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorite kohta kogutud andmeid.

Töö tulemusena leiti ja tõestati katseliselt, et C-reaktiivne valk mõjutab immuunreaktsiooni reguleeriva CD59 valgu taset veres ning võib oletada, et läbi negatiivse tagasiside mehhanismi kaitseb sel moel põletikuliste haiguste puhul vererakke.

Tegemist on esimese teadustööga, kus on kasutatud geenivaramu geeniaktiivsuse ehk geenidoonorite RNA-sekveneerimise käigus kogutud andmeid.

Mahuka uuringu teostasid Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi, bio- ja siirdemeditsiini instituudi, Eesti geenivaramu, ja Šveitsi bioinformaatika instituudi teadlased. Tulemuste valideerimisel kasutati ka eQTLGen Konsortsiumi poolt kogutud andmeid.

Lisainfo: Hedi Peterson, TÜ arvutiteaduse instituudi vanemteadur, 509 8775, hedi.peterson@ut.ee
 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT