Eesti Euroopa Liidu NÔukogu eesistumine 2017 - AJAKAVA & INFO

Vikipeedia aasta sÔber 2017 on Mart Noorma

NordenBladet — 19. augustil tĂ€histati NO99 teatris piduliku vastuvĂ”tuga eestikeelse Vikipeedia 15. sĂŒnnipĂ€eva. SĂŒnnipĂ€eval tunnustati Tartu ĂŒlikooli optilise metroloogia dotsenti Mart Noormad tiitliga „Vikipeedia aasta sĂ”ber 2017”. Noorma pĂ€lvis tunnustuse eelkĂ”ige Miljon+ projekti kĂ€ivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kevadel alanud projekt Miljon+ on suurendanud inimeste teadlikkust Vikipeediasse kirjutamisest. Projekt on ĂŒhiskingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks. Miljon+ projektiga on juba liitunud Eesti keeletoimetajate liit, Eesti advokatuur, Swedbank, Eesti maaĂŒlikool ja sajad keelehuvilised ĂŒle Eesti.

„Vikipeediat ei kirjuta kusagil salapĂ€rases instituudis selleks palgatud spetsialistid, Vikipeedia koostamine on kogu eesti rahva ĂŒhine asi,“ selgitas Vikipeedis sĂ”bra auhinna saanud Mart Noorma. „Eestikeelse Vikipeedia kvaliteet nĂ€itab internetiajastul, kuidas me oma keele eest hoolt kanname ja seetĂ”ttu on ka Tartu ĂŒlikoolis Ă”ppejĂ”ud ja ĂŒliĂ”pilased vĂ”tnud maailma suurima eestikeelse entsĂŒklopeedia toetamise oma sĂŒdameasjaks.“

„Vikipeedia on stabiilselt arenenud ja oleme viimasel aastal jĂ”udnud akadeemilise tunnustuseni ning soovime koostöös Tartu ĂŒlikooliga jĂ”uda 2020. aastaks miljoni eestikeelse artiklini,“ kirjeldab asjade seisu Wikimedia tegevjuht Marta Peebo. „Selle eesmĂ€rgi loodame saavutada koostöös partneritega ja kasutades Ă€ra tehnoloogia uusi vĂ”imalusi. Vikipeedia sĂ”bra auhinna olemegi ellu kutsunud selleks, et tugevdada koostööd teadmiste vaba kĂ€ttesaadavuse eest seisvate organisatsioonide ja algatustega.“

Eestikeelse Vikipeedia algatasid 15 aastat tagasi prantslane kasutajanimega Kalev ning hollandlane varjunimega Fransvannes. Eestlaste seas hoogustus veebientsĂŒklopeediasse kirjutamine alles aasta hiljem.

Ülemaailmse veebientsĂŒklopeediaga soovitakse luau keskkond, kus igal inimesel oleks vĂ”imalik vabalt kĂ€tte saada ning panustada inimkonna ĂŒhisteadmiste pagasisse. Sellega seoses tutvustati Vikipeedia 15. sĂŒnnipĂ€eval Lawrence Lessigi raamatu „Free Culture” eestikeelset tĂ”lget ning Avaliku Omandi manifesti, millele on oodatud alla kirjutama Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv ning kĂ”ik ĂŒhingud, mille missiooniks on avaliku teabe ja kultuuri levitamine.

Vaba kultuuri digitaalse kĂ€ttesaadavuse teemadel saab kaasa mĂ”elda 1. – 3. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Open licences, open content, open data: tools for developing digital humanities”, kus lisaks maailmakuulsatele vikipedistidele ja teadlastele vĂ”tavad sĂ”na Tartu ĂŒlikooli Eesti keele osakonna Ă”ppejĂ”ud Liina Lindström ja Andres Kimber.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂŒsteem
Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT


Tags assigned to this article:
EestiMart NoormaNO99teadusteadusinfoVikipeedia

Advertisements: vacationhunter online anigif nordenbladet
Copyright © NordenBladet 2008-2017 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian language.
Nordic News Service


blog.tr.ee

socialbakers