Eesti Euroopa Liidu NÔukogu eesistumine 2017 - AJAKAVA & INFO

Helena-Reet: Puhkus (vol 2) – RuudikĂŒla Viljandis

Helena-Reet: Puhkus (vol 2) – RuudikĂŒla Viljandis

NordenBladet – Viljandist RuudikĂŒlla on 8 km ning kuhugi teepeale peaks jÀÀma ka Eesti kurikuulus Ärma. VĂ”ib-olla mu andmed on tĂ€pse asukoha suthes valed aga ĂŒtlen ausalt, kus see tĂ€pselt asub ma sĂŒgavamalt sĂŒĂŒbida ei viitsi.

Teel Viljandi kesklinnast RuudikĂŒlla viskasime Ă”ega nalja, et lĂ€heme ööbime Ärma talus (Ärma talu kuulub ĂŒliaktiivsele Twitteri-amatsoon-sĂ€utsujale Toomas Hendrik Ilvesele, kes oli Eesti president aastatel 2006-2016 ning tĂ€nagi vĂ”ib tema Twitteri kontolt vĂ€lja lugeda, et ta on ediselt president, sest oma tutvustuses suunab ta lugeja president.ee lehele), tema Eestis asuva Ärma talu tarbeks on lĂ€bi EAS-i  ja lĂ€bi tema OÜ Ermamaa Eesti mĂ”istes vĂ€ga suuri summasid raha taodeldud ja saadud ning seda suure turismitaluna vĂ€lja reklaamitud… asugu ta siis teel meie kallisse RuudikĂŒlla vĂ”i kusagil mujal, aga avalikkusele avatud turismitalu seal pole ning lihtinimesel sinna asja samuti pole.

.. Ning pĂ€ris ausalt kotib see mind vĂ€ga vĂ€he. Kuigi ma otseselt ja isiklikult ei tunne meie endist presidenti, on nii tema kui tema endine abikaasa Evelin jĂ€tnud mulle pigem selliste tĂ”usikute, ĂŒlbete ning ĂŒleolevte inimeste mulje. VĂ”imalik, et teen inimestele nĂŒĂŒd vĂ€ga suurt ĂŒlekohut, aga see on selline kĂ”hu-tunne, sellise suvalise mĂ”ttetu keskmise Eesti inimese kĂ”hutunne. Hr. Ilves on kahtlemata tark ning teinud palju vajalikke samme Eesti hĂŒvanguks ent teda saadab selline vaikiv ĂŒlbitsev ja nĂ€tsu nĂ€riv ĂŒleolek, mis toob talle pigem vaenlasi kui sĂ”pru. Samuti tema eksabikaasa pr. Evelin Ilves oli pigem puuduliku haritusega ennast eksponeerida armastav ning pigem kergemate elukommetega naine kui tĂ”siselt vĂ”etav arvamusliider.  Samas hr. Ilvese uus naine jĂ€tab mulle isiklikult tunduvalt sĂŒmpaatsema ja korralikuma naise mulje. Ent mitte ĂŒhestki neist ma ei soovi tegelikult hetkel rÀÀkida. Kaldusin teemast kĂ”rvale. TĂ€iesti. Ning minu eesmĂ€rk on nĂ€ha positiivset, mitte negatiivset, ent ikka kaldun targutama ja nĂ€gema kĂ”iges ainult halba ja halvimat. Millal ma kĂŒll ometi Ă”pin oma vigadest?!

JĂ€tkan! Viljandis, RuudikĂŒlas elas mu isapoolse vanaema vend Peeter. Seal kĂ€isime lapsena tihti ning see koht on mulle vĂ€ga armas. See oli ÀÀretult vaene ja toona veel linnast kaugel, ent vanaema rÀÀkis alati kĂ”ike nii pĂ”nevalt, et see ĂŒmbrus tundus mulle lapsena kui imedemaa. Silgutare (tĂ€na kutsutakse seda kohta PĂ€eva-Pilli) talust kiviviske kaugusel on naljaka nimega Koerakuse allikas – seal kĂ€isime vĂ€iksena ujumas. TĂ€iesti jube koht – kaane tĂ€is, ent mis sa teed, suur-ilus lapsepĂ”lvemĂ€lestus. Loodus on seal veel rikkumata, peatasime auto ning nĂ€gime, kuidas vĂ€ike kitseke ĂŒle tee eksles. Samuti nĂ€gime vĂ€ikest pardiperet jĂ”el ning sĂ”bralikku lehmakarja jĂ€rgmises talus. Ma armastan loomi! Loomad teevad sĂŒdamealt soojaks, samamoodi nagu lapsed. Lastel ja loomadel on vĂ€ga sarnane energia mu meelest – selline puhas, siiras, sĂ”bralik ja armas! Silgutare on mĂŒĂŒdud ĂŒle 10-ne aasta tagasi ĂŒhele Soome naisele, kes elab Soomes ning Eestis kĂ€ivab harva. Otsisime omaniku ĂŒles ning uurisime, mis plaanid tal aastate eest ostetud kohaga on. Kurb on tĂ”deda, et armastatud koht laguneb juba aastaid ning vanu iid-puid raiutakse igapĂ€evaseks kĂŒttepuuks.  Koht Ă€ratab minus vanu armsaid emotsioone – ĂŒhtpidi on imelik vaadata, kuidas lĂ€hedusse kerkivad uued uhked majad ja istandused ning teistpidi, kuidas vana talukoht hÀÀbub. Mu vanavanemad varjasid ligi 10 aastat ennast seal maja all ja metsatukas sĂ”ja eest! Majal pole suurt vÀÀrtust – vana sara, millel seinad vaevu pĂŒsti, aga need pĂ”lispuud ja pÔÔsad, need on minu esivanemate istutatud ning kui neid langetatakse kĂŒttepuuks vĂ”i jaanituleks, siis sellest on vĂ€ga kahju. See aura, mis seal on, see rÀÀgib oma lugu, meie jaoks. Mina usun puude energiasse, puude juurte mĂ€lusse jne. Loodus nĂ€eb ja mĂ€letab!

RuudikĂŒlale tegime ringi peale ning tĂ”ttasime edasi Mustla poole.. Lubasin Holstrest, Paistust, Mustlast ja kummitustest kirjutada juba eelmises blogis aga nĂ€ete, lĂŒkkus ĂŒhe blogi vĂ”rra edasi! Luban, et juba jĂ€rgmises blogis!

_______________________________________________________
PS!! Koju jĂ”udes vaatasin jĂ€rgi, kus see Ärma turismitalu siis tĂ€pselt ikkagi asub.

Wikipedia info on jÀrgmine:
Ärma talu (ka: presidendikodu) on kinnistu Viljandi maakonnas Abja vallas VeskimĂ€e kĂŒlas Abja-Paluojast mĂ”ne kilomeetri kaugusel. Talu kuulub Ilveste suguvĂ”sale juba 1763. aastast. Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse numbriga 145039. Kinnistul on pĂ”llu- ja metsamaad kokku 80,1 hektarit. Talu pindala on 82 hektarit. Ärma talu omanik (eeltoodud aadressiga) on president Toomas Hendrik Ilves. Ärma talu on vĂ€lja renditud osaĂŒhingule Ermamaa (registrisse kantud 18.01.2005, registrinumber 11097847), mille juhatuse liige on Evelin Ilves ja kannab nimetust Ärma turismitalu. Alates 2006. aastast kasutati seda presidendi residentsina, vĂ€liskĂŒlaliste vastuvĂ”tuks ja president Toomas Hendrik Ilvese ööbimiseks.

Ärma talu turismikompleksiks muutmine
Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelamisest kujundama tĂ€napĂ€evast majapidamist. Selleks elas ta ise mitu aastat Ärmal. Ta asutas osaĂŒhingu Ermamaa OÜ ja ettevĂ”te vĂ”ttis talukompleksi oma vara hulka. EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel sai Ermamaa 13. mĂ€rtsil 2006 Euroopa Liidu tĂ”ukefondist ligi 2 979 000 krooni ehk 190 392,80 eurot toetust. Projekti omafinantseering oli 50 protsenti.

KĂŒlalismaja numbritoad kandsid suurmeeste nimesid: Lennart Meri, Winston Churchill, Gustav Adolf jne. Konverentsi- ja kinosaal nimetati Euroopa Liidu asutaja Robert Schumani jĂ€rgi.

2007. aasta juunis kuulutati vĂ€lja turismikompleksi hinnakiri. Ärma talu oli suhteliselt kallis. KĂŒlalismaja tubade hinnad ĂŒheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 krooni ja kĂ”ige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi ĂŒĂŒrimine ööpĂ€evaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lĂ”ket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa vĂ”tta (310 krooni pĂ€evas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmveerandtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ĂŒhe ekskursandi kohta. Teenuseid olnuks teisigi.

Ilveste endi sĂ”nul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanĂ”uete tĂ”ttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja kĂŒlalismajana toimida. NĂ€iteks kui president sooviks ootamatult oma tallu sĂ”ita, tuleks kĂ”igepealt kĂ”ik kĂŒlastajad evakueerida, seejĂ€rel sooritada tĂ€iendav turvakontroll ja alles siis vĂ”iks president tallu tulla.

Probleemi lahendamiseks vĂ”ttis Toomas-Hendrik Ilves sama aasta juuli lĂ”pus Ärma talu oma abikaasa ettevĂ”ttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avalikustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Eestis levinud ja seetĂ”ttu ei osanud kinnisvaraasjatundjad umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjĂ€rku.

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ĂŒhingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rÀÀkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks olema vĂ€ga suur.

Ärma talu skandaal
12. oktoobril 2016 puhkes skandaal, kui EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et OÜ Ermamaa, mis sai 2006. aastal EAS-i kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 € toetust, peab vastavalt 2012. aastal vastu vĂ”etud EAS-i otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli ĂŒllatav, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevĂ”tjatelt kĂŒsiti toetus tĂ€ielikult tagasi. EAS pĂ”hjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul vÔÔrustatud arvukalt vĂ€liskĂŒlalisi ja mitteametlikke kĂŒlalisi.

Asi tuli arutamisele Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja komisjoni esimees Artur Talvik ĂŒtles meedias, et tema arvates sooviti teadlikult teha otsus Ilvese kasuks. Kuid 2012. aastal EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimeheks olnud Maria AlajĂ”e ĂŒtles, et otsust ei mĂ”jutatud poliitiliselt. Toomas Hendrik Ilves ĂŒtles meediale, et ta oli otsusest teadlik juba 2012. aastal, kuid ei teadnud otsuse detaile. Rahandusministeerium viis lĂ€bi auditi, mis leidis, et EAS-i otsus oli ekslik ja toetus tuleks tagastada 90% ulatuses. Lisaks leidis Rahandusministeerium, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikĂ”lblikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. EAS tĂ€itis selle nĂ”udmise ja maksis summa ise Euroopa Liidule tagasi.

OmandiÔigusega seonduv (2015)
17. aprilli 2015 anti Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteates teada, et Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese 30. aprillil 2015 jĂ”ustuva abielulahutuse kokkuleppe kohaselt jÀÀb Ärma talu Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse ja on tema kui Vabariigi Presidendi ametikodu.


















 


Advertisements: vacationhunter online anigif nordenbladet
Copyright © NordenBladet 2008-2017 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian language.
Nordic News Service


blog.tr.ee

socialbakers