NordenBladet – Viljandist Ruudikülla on 8 km ning kuhugi teepeale peaks jääma ka Eesti kurikuulus Ärma. Võib-olla mu andmed on täpse asukoha suthes valed aga ütlen ausalt, kus see täpselt asub ma sügavamalt süübida ei viitsi.

Teel Viljandi kesklinnast Ruudikülla viskasime õega nalja, et läheme ööbime Ärma talus (Ärma talu kuulub üliaktiivsele Twitteri-amatsoon-säutsujale Toomas Hendrik Ilvesele, kes oli Eesti president aastatel 2006-2016 ning tänagi võib tema Twitteri kontolt välja lugeda, et ta on ediselt president, sest oma tutvustuses suunab ta lugeja president.ee lehele), tema Eestis asuva Ärma talu tarbeks on läbi EAS-i  ja läbi tema OÜ Ermamaa Eesti mõistes väga suuri summasid raha taodeldud ja saadud ning seda suure turismitaluna välja reklaamitud… asugu ta siis teel meie kallisse Ruudikülla või kusagil mujal, aga avalikkusele avatud turismitalu seal pole ning lihtinimesel sinna asja samuti pole.

.. Ning päris ausalt kotib see mind väga vähe. Kuigi ma otseselt ja isiklikult ei tunne meie endist presidenti, on nii tema kui tema endine abikaasa Evelin jätnud mulle pigem selliste tõusikute, ülbete ning üleolevte inimeste mulje. Võimalik, et teen inimestele nüüd väga suurt ülekohut, aga see on selline kõhu-tunne, sellise suvalise mõttetu keskmise Eesti inimese kõhutunne. Hr. Ilves on kahtlemata tark ning teinud palju vajalikke samme Eesti hüvanguks ent teda saadab selline vaikiv ülbitsev ja nätsu näriv üleolek, mis toob talle pigem vaenlasi kui sõpru. Samuti tema eksabikaasa pr. Evelin Ilves oli pigem puuduliku haritusega ennast eksponeerida armastav ning pigem kergemate elukommetega naine kui tõsiselt võetav arvamusliider.  Samas hr. Ilvese uus naine jätab mulle isiklikult tunduvalt sümpaatsema ja korralikuma naise mulje. Ent mitte ühestki neist ma ei soovi tegelikult hetkel rääkida. Kaldusin teemast kõrvale. Täiesti. Ning minu eesmärk on näha positiivset, mitte negatiivset, ent ikka kaldun targutama ja nägema kõiges ainult halba ja halvimat. Millal ma küll ometi õpin oma vigadest?!

Jätkan! Viljandis, Ruudikülas elas mu isapoolse vanaema vend Peeter. Seal käisime lapsena tihti ning see koht on mulle väga armas. See oli ääretult vaene ja toona veel linnast kaugel, ent vanaema rääkis alati kõike nii põnevalt, et see ümbrus tundus mulle lapsena kui imedemaa. Silgutare (täna kutsutakse seda kohta Päeva-Pilli) talust kiviviske kaugusel on naljaka nimega Koerakuse allikas – seal käisime väiksena ujumas. Täiesti jube koht – kaane täis, ent mis sa teed, suur-ilus lapsepõlvemälestus. Loodus on seal veel rikkumata, peatasime auto ning nägime, kuidas väike kitseke üle tee eksles. Samuti nägime väikest pardiperet jõel ning sõbralikku lehmakarja järgmises talus. Ma armastan loomi! Loomad teevad südamealt soojaks, samamoodi nagu lapsed. Lastel ja loomadel on väga sarnane energia mu meelest – selline puhas, siiras, sõbralik ja armas! Silgutare on müüdud üle 10-ne aasta tagasi ühele Soome naisele, kes elab Soomes ning Eestis käivab harva. Otsisime omaniku üles ning uurisime, mis plaanid tal aastate eest ostetud kohaga on. Kurb on tõdeda, et armastatud koht laguneb juba aastaid ning vanu iid-puid raiutakse igapäevaseks küttepuuks.  Koht äratab minus vanu armsaid emotsioone – ühtpidi on imelik vaadata, kuidas lähedusse kerkivad uued uhked majad ja istandused ning teistpidi, kuidas vana talukoht hääbub. Mu vanavanemad varjasid ligi 10 aastat ennast seal maja all ja metsatukas sõja eest! Majal pole suurt väärtust – vana sara, millel seinad vaevu püsti, aga need põlispuud ja põõsad, need on minu esivanemate istutatud ning kui neid langetatakse küttepuuks või jaanituleks, siis sellest on väga kahju. See aura, mis seal on, see räägib oma lugu, meie jaoks. Mina usun puude energiasse, puude juurte mälusse jne. Loodus näeb ja mäletab!

Ruudikülale tegime ringi peale ning tõttasime edasi Mustla poole.. Lubasin Holstrest, Paistust, Mustlast ja kummitustest kirjutada juba eelmises blogis aga näete, lükkus ühe blogi võrra edasi! Luban, et juba järgmises blogis!

_______________________________________________________
PS!! Koju jõudes vaatasin järgi, kus see Ärma turismitalu siis täpselt ikkagi asub.

Wikipedia info on järgmine:
Ärma talu (ka: presidendikodu) on kinnistu Viljandi maakonnas Abja vallas Veskimäe külas Abja-Paluojast mõne kilomeetri kaugusel. Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763. aastast. Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse numbriga 145039. Kinnistul on põllu- ja metsamaad kokku 80,1 hektarit. Talu pindala on 82 hektarit. Ärma talu omanik (eeltoodud aadressiga) on president Toomas Hendrik Ilves. Ärma talu on välja renditud osaühingule Ermamaa (registrisse kantud 18.01.2005, registrinumber 11097847), mille juhatuse liige on Evelin Ilves ja kannab nimetust Ärma turismitalu. Alates 2006. aastast kasutati seda presidendi residentsina, väliskülaliste vastuvõtuks ja president Toomas Hendrik Ilvese ööbimiseks.

Ärma talu turismikompleksiks muutmine
Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelamisest kujundama tänapäevast majapidamist. Selleks elas ta ise mitu aastat Ärmal. Ta asutas osaühingu Ermamaa OÜ ja ettevõte võttis talukompleksi oma vara hulka. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel sai Ermamaa 13. märtsil 2006 Euroopa Liidu tõukefondist ligi 2 979 000 krooni ehk 190 392,80 eurot toetust. Projekti omafinantseering oli 50 protsenti.

Külalismaja numbritoad kandsid suurmeeste nimesid: Lennart Meri, Winston Churchill, Gustav Adolf jne. Konverentsi- ja kinosaal nimetati Euroopa Liidu asutaja Robert Schumani järgi.

2007. aasta juunis kuulutati välja turismikompleksi hinnakiri. Ärma talu oli suhteliselt kallis. Külalismaja tubade hinnad üheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 krooni ja kõige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi üürimine ööpäevaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lõket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa võtta (310 krooni päevas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmveerandtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ühe ekskursandi kohta. Teenuseid olnuks teisigi.

Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Näiteks kui president sooviks ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida, seejärel sooritada täiendav turvakontroll ja alles siis võiks president tallu tulla.

Probleemi lahendamiseks võttis Toomas-Hendrik Ilves sama aasta juuli lõpus Ärma talu oma abikaasa ettevõttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avalikustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Eestis levinud ja seetõttu ei osanud kinnisvaraasjatundjad umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjärku.

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks olema väga suur.

Ärma talu skandaal
12. oktoobril 2016 puhkes skandaal, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et OÜ Ermamaa, mis sai 2006. aastal EAS-i kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 € toetust, peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EAS-i otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli üllatav, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

Asi tuli arutamisele Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja komisjoni esimees Artur Talvik ütles meedias, et tema arvates sooviti teadlikult teha otsus Ilvese kasuks. Kuid 2012. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimeheks olnud Maria Alajõe ütles, et otsust ei mõjutatud poliitiliselt. Toomas Hendrik Ilves ütles meediale, et ta oli otsusest teadlik juba 2012. aastal, kuid ei teadnud otsuse detaile. Rahandusministeerium viis läbi auditi, mis leidis, et EAS-i otsus oli ekslik ja toetus tuleks tagastada 90% ulatuses. Lisaks leidis Rahandusministeerium, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikõlblikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. EAS täitis selle nõudmise ja maksis summa ise Euroopa Liidule tagasi.

Omandiõigusega seonduv (2015)
17. aprilli 2015 anti Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteates teada, et Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese 30. aprillil 2015 jõustuva abielulahutuse kokkuleppe kohaselt jääb Ärma talu Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse ja on tema kui Vabariigi Presidendi ametikodu.