Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: Paindlikum toimetulekutoetus vÔib tulla juba 2018. aasta jaanuarist

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: Paindlikum toimetulekutoetus vÔib tulla juba 2018. aasta jaanuarist

NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskĂ”lastamisele sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega riik soovib teha toimetulekutoetuse sĂŒsteemi senisest paindlikumaks ning soodustada toimetulekutoetuse saajate osalemist tööturul.

„Töötamine on kindlaim viis vaesuse ennetamiseks, mistĂ”ttu on oluline, et inimesed ei jÀÀks pikaks perioodiks toimetulekutoetuse lĂ”ksu,“ ĂŒtles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kui praeguses sĂŒsteemis vĂ€heneb toimetulekutoetus juba esimesel palgapĂ€eval, siis uuesti tööle asumise soodustamiseks on mĂ”istlik anda inimestele ĂŒleminekuaeg. See vĂ”iks julgustada inimesi esimese sammu tegemisel.“

Töötamise soodustamiseks tehakse erand neile, kes on viimase kahe jĂ€rjestiku kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene asub tööle, siis esimese kahe kuu jooksul ei arvata tema teenitud töötasu sissetulekute hulka ning seejĂ€rel jĂ€rgmise nelja kuu jooksul arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ainult pool teenitud töötasust. „Seega esimese poole aasta jooksul, kui inimene asub tööle, on ta toetuse saamisel soodsamas olukorras,“ lisas minister.

Lisaks luuakse ka Ôpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks nÀiteks koolivaheajal, kuna uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste Ôpilaste teenitud töötasu.

TĂ€iendavat paindlikkust antakse ka lĂ€bi kohalike omavalitsuste (KOV), kes saavad edaspidi suurema kaalutlusĂ”iguse toetuse arvestamisel. „Kohalikul omavalitsusel, kes ju teab ja tunneb oma inimeste olukorda kĂ”ige paremini, on edaspidi rohkem vĂ”imalusi otsustada, milliseid tulusid ja kulusid toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada,“ sĂ”nas minister Kaia Iva. Samas saab toetust vĂ€hendada, kui inimene ei soovigi tööle minna

Valitsuskabinetis kokkulepitu jÀrgi nÀeb eelnÔu ette vajaduspÔhise peretoetuse kaotamise. Toimetulekutoetust saavatele peredele aitab vajaduspÔhise peretoetuse kaotamist kompenseerida toimetulekupiiri tÔstmine 2018. aastal seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus ning alaealistel 1,2 kordseks ehk  seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekupiir kehtestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.

Lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvutamisel aga perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tÔuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale jÀrgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 2017. aasta 1. juulist lisandub tÀiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmÀrk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.

Prognoosi kohaselt suureneb muudatuste mÔjul sotsiaalmaksu laekumine 2018. aastal kuni 2,95 mln euro vÔrra.

 

Avafoto: Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium

Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

👍 2



Advertisements: Ohmygossip Couture vacationhunter online anigif nordenbladet
anigif_header_thufri_uus bÀnner
Bloglist24
Copyright © NordenBladet 2008-2017 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian language.
Nordic News Service


blog.tr.ee

socialbakers