NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega riik soovib teha toimetulekutoetuse süsteemi senisest paindlikumaks ning soodustada toimetulekutoetuse saajate osalemist tööturul.

„Töötamine on kindlaim viis vaesuse ennetamiseks, mistõttu on oluline, et inimesed ei jääks pikaks perioodiks toimetulekutoetuse lõksu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kui praeguses süsteemis väheneb toimetulekutoetus juba esimesel palgapäeval, siis uuesti tööle asumise soodustamiseks on mõistlik anda inimestele üleminekuaeg. See võiks julgustada inimesi esimese sammu tegemisel.“

Töötamise soodustamiseks tehakse erand neile, kes on viimase kahe järjestiku kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene asub tööle, siis esimese kahe kuu jooksul ei arvata tema teenitud töötasu sissetulekute hulka ning seejärel järgmise nelja kuu jooksul arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ainult pool teenitud töötasust. „Seega esimese poole aasta jooksul, kui inimene asub tööle, on ta toetuse saamisel soodsamas olukorras,“ lisas minister.

Lisaks luuakse ka õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu.

Täiendavat paindlikkust antakse ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV), kes saavad edaspidi suurema kaalutlusõiguse toetuse arvestamisel. „Kohalikul omavalitsusel, kes ju teab ja tunneb oma inimeste olukorda kõige paremini, on edaspidi rohkem võimalusi otsustada, milliseid tulusid ja kulusid toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada,“ sõnas minister Kaia Iva. Samas saab toetust vähendada, kui inimene ei soovigi tööle minna

Valitsuskabinetis kokkulepitu järgi näeb eelnõu ette vajaduspõhise peretoetuse kaotamise. Toimetulekutoetust saavatele peredele aitab vajaduspõhise peretoetuse kaotamist kompenseerida toimetulekupiiri tõstmine 2018. aastal seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus ning alaealistel 1,2 kordseks ehk  seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekupiir kehtestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.

Lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvutamisel aga perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 2017. aasta 1. juulist lisandub täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.

Prognoosi kohaselt suureneb muudatuste mõjul sotsiaalmaksu laekumine 2018. aastal kuni 2,95 mln euro võrra.

 

Avafoto: Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT