NordenBladet – Hea uudis kõigile, kes vaevlevad pideva reisipalaviku all ning tunnevad, et sooviksid oma elu ja tööd kas päriselt või ajutiselt mõnes muus riigis jätkata. Nimelt on käimas mitu sotsiaalset eksperimenti, mille raames erinevad piirkonnad otsivad elanikke juurde ning et kohalikku elu elavdada, maksavad uutele elanikele nendesse piirkondadesse kolimise eest palka!

1. Utrecht, Holland
Utrechtis on sotsiaalse eksperimendi korras käimas projekt, kus igale linna elanikule makstakse  1000 dollarit ning see pole mitte ühekordne summa, vaid igakuine hüvitis! Ning veelgi suurem soodustus ootab sind siis kui oled abielus. Siis saad riigilt koguni 1450 dollarit kuus! 2009 aasta seisuga elas Utrechti provitsis 1 213 600 inimest. Rohkem infot Utrecht´i kohta leiate ametlikult kodulehelt SIIT.



Fotod: Utrecht, Holland (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)

2.Ponga, Hispaania
Abielupaarid, kes sellesse looduskaunisse Hispaania põhjaosas asuvasse paika kodu rajavad, saavad toetust umbes 6000 eurot. Maalilise linnakese juhid on mures väheneva elanikkonna pärast. Ja mitte väiksem boonus pole see, et lapse sünni korral laekub kontole veel 3000 eurot! 2014.aasta seisuga elas Pongas 663 inimest. Täpsemat infot Ponga toetuste kohta leiate Elcomercio.es lehelt SIIT.


Foto: Ponga (Asturias), Hispaania (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)

3. Detroit, USA
Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. See asub Kanada piiri ääres, millest eraldab seda Detroiti jõgi. Linn ja jõgi on saanud nime prantsuskeelse sõna détroit (‘väin’) järgi. Detroit on Wayne’i maakonna halduskeskus. Elanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 677 116. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 713 777. Elanike arv on alates 1950. aastast langenud enam kui 60%. Rahvastiku vähenemine on tingitud elanike koondumisest eeslinnadesse, tööstuse ümberstruktureerimisest ja Detroiti autotööstuse langusest. Sagedased on tööpuudusest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti on kõrge kuritegevuse tase. Linna rajasid 1701. aastal prantsuse karusnahakauplejad. 19. sajandi ja 20. sajandi vahetusel kujunes Detroit riigi suurimaks autotööstuskeskuseks. Sinna rajati Ford Motor Company, General Motorsi ja Chrysleri peakorter ja tehased. Linn on tuntud ka muusikatööstuse poolest. Linnas on asutatud plaadifirma Motown. Tähtsaim teadusasutus on Wayne’i ülikool, mis on tuntud bioloogiliste- ja meditsiiniuuringute poolest. Linnal on palju hüüdnimesid, sealhulgas “The Motor City” ja “The Automotive Capital of the World”.

Juulis 2013 taotles linnavalitsus linna pankroti välja kuulutamist. Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit. Detroidil on olnud ohtralt probleeme, mis on jätnud tühjaks terved linnaosad. Et muuta olukord ettevõtjate silmis atraktiivsemaks, laekub 2500 dollarit iga ettevõtja ja professionaali kontole, kes linna kolib. Vähe sellest – töö otsimise ajaks pakub linn ka eluaset ja nõustamist! Projekt kannab nime  “Challenge Detroit”.

4. Niagara Falls, USA
Et meelitada linna nooremaid elanikke, maksab linn tagasi 7000 dollarit uute kodanike õppelaenust. Tingimuseks on, et pead elama ja töötama kohapealse ettevõtte jaoks – mitte siis üle Interneti näiteks mõne Eesti firma jaoks – vähemalt kaks aastat.

Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil. Nimetuse “Niagara juga” alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.


Foto: Niagara Falls, USA (OHMYGOSSIP)

5. Cape Breton, Kanada
Mine pagariks kohalikku pagariärisse ning saa kaks aakrit maad täiesti tasuta! Idüllilises maakohas asuv 800 elanikuga väikelinn on hädas uute töökäte leidmisega. Lisaks sellele on kahaliku erakätes oleva pagaritööstuse toodang nii maitsev, et ilma lisatööjõuta ei jaksa nad enam tellimusi täita.

Cape Breton (inglise Cape Breton Island, prantsuse île du Cap-Breton, Kanada gaeli Eilean Cheap Breatuinn, mikmaki U’namakika) on saar Atlandi ookeanis Põhja-Ameerika mandri idaranniku lähedal. Kuulub Kanada Nova Scotia provintsi. Saart erladab mandrist 1-3 km laiune Canso väin ja Newfoundlandi saarest Caboti väin. Saart ühendab mandriga 1385 m pikkune Canso teetamm. Cape Bretoni pindala on 10 311 km² ja on seega suuruselt maailma 75. saar ja Kanada. 18. saar. Sisemaal asub 949 km² suurune Cape Breton Highlandsi rahvuspark. Saare algasukad olid mikmaki indiaanlased. Tänapäeval on saarel 5 indiaani reservaati. Esimese eurooplasena külastas saart tõenäoliselt John Cabot 1497. aastal. 17. sajandil koloniseerisid saare prantslased. Nad ehitasid saarele Louisbourgi kindluse, mida peeti tollal läänepoolkera suurimaks. 1763 läks saar Briti Impeeriumi koosseisu. 19. sajandil saabus saarele palju immigrante Šotimaalt. 2001. aastal elas saarel 147 454 inimest.

Avafoto: Utrecht, Holland (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Ohmygossip.fi