OHMYGOSSIP – Hiljuti näitas Kanal 2 Türgi telesarja “Sajandi armastus” (türgi keeles “Muhte?em Yüzy?l”) viimast osa. Telesari “Sajandi armastus” põhineb osaliselt ajaloolistel faktidel. See räägib sultan Suleiman I* ja tema ukraina päritolu lemmiknaise Haseki Hürrem Sultana armastusloost. Vene ja inglise keeles on sarja nimeks “Suurepärane sajand”. Ohmygossip toob teini sarja kaks esimest osa ning ajaloolise info Suleiman I kohta.
Muhte?em Yüzy?l e. “Sajandi armastus” I ja II saade:
Žanr: Ajalooline film
Režii: Durul Taylan ja Ya?mur Taylan
Produtsent: Timur Savc?
Stsenaarium: Meral Okay ja Y?lmaz ?ahin
Peaosades: Halit Ergenç, Meryem Uzerli, Nebahat Çehre, Nur Fettaho?lu, Okan Yalab?k, Selma Ergeç, Mehmet Günsür, Ozan Güven, Pelin Karahan, Merve Bolugur, Engin Öztürk, Aras Bulut Iynemli, Selen Öztürk, Burak Özçivit
_______________________________________________________
*Suleiman I Tore (türgi Süleyman, araabia ?????? Sulaym?n; ka Süleyman Kanuni (Suleiman Seaduseandja); 6. november 1494 – 5./6. september 1566) oli Osmanite impeeriumi sultan 1520–1566. Ta oli Selim I poeg ja Selim II isa.
Suleiman sai troonile pärast tema isa küllaltki ootamatut surma. Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliifi tiitli. Erinevalt oma isast pööras Suleiman peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingus täielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Allesjäänud osade valitsejaks sai varasema leppe järgi Saksa-Rooma riigi valitseja Karl V-a vend Ferdinand, ehkki talle tekkis võistleja, kohalikku päritolu János Zápolya. Too toetus oma nõudlustes Türgile ning lõpuks saigi nende poolt okupeeritud Ungari kuningaks, tema dünastia valitses mõnda aega ka Ida-Ungari kuningriiki. Kahe troonipretendendi võimuvõitlus hõlbustas Türgil Ungari alade enda kätte haaramist.
1523. aastal vallutasid Suleiman I väed ka Rhodose saare, kus resideeris Johanniitide ordu. See põhjustas ordu ümberkolimise Maltale. Suleiman jõudis rünnata ka Maltat, kuid seda siiski ebaõnnestunult.
Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ja Saksa-Rooma riigiga. 1529. aastal piirasid Suleiman I väed Viini, piirates selle sisse, kuid olid sunnitud kehva ilma ja varude lõppemise tõttu selle peagi lõpetama. Karl V-da Saksa-Rooma riigi väed olid parajasti seotud võitluses Prantsusmaaga, Cognaci liiga sõjas (1526–1530).
Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte. Ka surm tabas sultanit siis, kui ta oli parajasti sõjaretkel Ungaris.
1542–1546 aastate Itaalia sõjas sõlmis Prantsuse kuningas (1515–1547) François I liidu Osmanite riigi sultani Suleiman Toredaga. Suleiman oli Prantsuse kuninga François I liitlane ning Saksa-Rooma keisri (1520/1530–1556) Karl V üks suuremaid vaenlasi.
Suleimani ajal muutus Türgi Vahemere tugevaimaks merevõimuks, merevõim sai tugeva hoobi alles 1571. aastal, viis aastat pärast Suleimani surma, kui türklased kaotasid Lepanto merelahingu, Osmanite-Veneetsia sõjas (1570–1573).
Suleiman sõdis vahelduva eduga ka Safaviidide riigiga Iraani aladel Lähis-Idas, ent sel suunal olid tema järeltulijad tunduvalt edukamad. Samas oli Osmanite oht Euroopale ja eriti Habsburgidele ilmselt suurim just Suleimani ajal. Uuesti suutsid Osmanite väed Viini piirata alles 1683. aastal, misjärel toimus aga ka nende Euroopa-võimu kiire kokkuvarisemine.